kolmapäev, 19. veebruar 2014

Key West

Key West on USA kõige lõunapoolseim ja tänapäeval kindlasti üks Ameerika vabameelseim linn...
Kes külastab paika alkoholi pärast (saare esimene happy hour algab juba või alles kell 7.00 hommikul), kes külastab Key Westi sigarite või ööläbi kestva peomeeleolu pärast, kes aga vabameelse õhkkonna tõttu.
Ei ole saladus, et Key Westi on nimetatud ka omasooarmastajate pealinnaks (2006 avati siin ka „Gay and Lesbian“ muuseum - arhiiv). „Rõivad kui mittekohustuslikud“ reeglit võib siin kohata mitmetel üritustel, baarides, poodides ….

Sama vastuoluline ja kirju kui tänane Key West, on kogu saare ajalugu ning läbi ajaloo on inimesed samuti äärmiselt põnevad. Linn ise on viimaste sajandite jooksul olnud majanduslikult väga edukas ning peamine majandusharu on turism, kuid ammustel aegadel tõi palju kasumit ka Kuuba sigaritööstus. Kuid esialgse rikkuse tõi saarele omamoodi piraatlus –karile sõitnud laevade ja lasti mahamüümine. 19. sajandil oli see selline tööstusharu, kus tegutsemiseks pidi lausa vastavat litsentsi omama, mida jagas siis födreaalkohus. Eks Key West asus selleks ka ideaalselt sobivas kohas – USA idaranniku- Mehhiko lahe ja Lääne-Kariibi vahelisel kaubateel, kus tihtipeale laevu karile sattus. Florida Key saarestiku ümber on mitmesaja pikkune korallrahnude ahelik. Kuid tööstusharul olid oma ettekirjutused: karile sõitnud laevad tuleb päästa ning ka reisijad, kuid kogu päästetud last ja laev müüakse maha oksjonil ning päästjad saavad raha endale.

1982 deklareeris Key West ennast eraldi riigiks nimega Conch Republic ehk siis tõlkes Merekarpide Vabariik. Tegemist oli tollel ajal protestiga piirikontrolli vastu maanteel, mis tekitas suuri ummikuid ja pikki järjekordi maanteel ning mõjutas oluliselt turismi, millest Key West elatus. Seetõttu kohalikud koos linnapeaga otsustasid – kui on piirikontroll, siis on vaja piiri ning protestimärgiks otsustati USAst eralduda. Nii kuulutati ametlikult välja oma vabariik ja omakorda kuulutasid nad seejärel USAle sõja. Kähku kaotati piirikontroll ning Key West on endiselt osa USAst.

Kuid "Merekarpide" teema ise ulatub juba aastasse 1830 kui Key Westis elas palju Bahamalt pärit inimesi, keda kutsuti „conks“ (tõlkes siis merekarp) ning 20.sajandist alates Key Westi püsielanikud kutsuvadki endid merekarpideks. „Magevee merekarpideks“ kutsutakse aga neid kes ei ole saarel sündinud kuid on elanud saarel kauem kui seitse aastat.

Key West (nagu enne sai juba mainitud) on lõunapoolseim linn (mandril) USAs ja vastav tähistatud punkt asub Lõuna - Whitehead tänaval. Koht on vaieldamatult kõige suurema külastatavusega ning fotografeeritud vaatamisväärsus kogu USAs. Kui esialgu oli vastav tähistus pisike, mida sageli varastati – otsustati siia püstitada suur ja matsakas poi, mis on eredalt värvitud ja märgistatud kirjaga: „ Southernmost point Continental USA“. Tegelikult asub mandri lõunapoolseim punkt USA mereväelaste baasi territooriumil (NAS Key West Truman Annex - koolitatakse hävituslennuki piloote ja allveelaevnike), kuhu tavakodanikul pole asja. Reaalselt on võimalik veelgi lõunapoolsemas tipus käia,  tegemist on muuliga (ei ole looduslik punkt), mis asub White tänaval, otse Key Westi AIDS memoriaali juures. Kui rääkida aga USA lõunapoolseimast kohast, siis asub see Ballast Key saarel, mis täna on eraomanduses ning kuulub David W. Wolkowskyle.

Kuid kui päris algusesse minna siis originaalnimi on Key Westil tegelikult Cayo Hueso ning hispaania keelt kõnelevad inimesed tänaseni kasutavad saare puhul just seda nime. Otsetõlkes „madal saar“ või „luu saar“ oli kaetud luudega ning pole teada kas tegu on põliselanike lahinguvälja või matmispaigaga. Teine teooria nime puhul on see, et tegemist oli läänepoolseima kohaga (key to the west ehk võtmepaik) kus sai puhast joogivett. Tänagi kasutavad mitmed ettevõtted originaalnime nagu Cayo Hueso Resorts, Cayo Hueso Consultants, Cayo Hueso Habana Historeum.

Mis näitab paremini saare elanike endi pentsikust? Key Westis on selleks surnuaed. Kui esialgu tundub, et kalmistu pole kohe kindlasti koht turistidele, siis siin on see tõesti väga populaarne vaatamisväärsus. Võttes aluseks saare pikka ajalugu (k.a põliselanike matmispaika) ja saare suurust, on see kalmistu väga ajalugu täis. Arvatakse, et saarele on maetud 100 000 inimest, arvestades, et kokku elab saarel 30 000 püsielanikku siis kalmistu on lausa ääreni täis. Tänane kalmistu asub saare kõige kõrgemas kohas alates 1847, peale orkaani, mis hävitas Whiteheadi tänaval asuva kalmistu täielikult.

Kuid kas pole omamoodi huumorimeelega linnakodanikud, kui nende hauaplaatidelt loeme: „Ma ütlesin, et ma olin haige“, „ma puhkan oma silmi“, "andunud Julio Iglesiase fänn“ jne. Samuti puhkab siin Key Westi kuulsaim kääbus kelle viimane soov oli, et teda maetaks täismehemõõtu hauda ning ühele platsile on maetud perega koos ka nende lemmikloomad - 3 Yorkshire terjerit ja üks hirv. Kalmistu on justkui põnev linn kus puhkavad kõrvuti Bahama meremehed, Kuuba sigarimeistrid, sõjaveteranid, inimesed erinevatest rassidest, klassidest kui ka religioonidest ning rääkimata siis lemmikloomadest.



Key Westi on külastanud läbi ajaloo põnevaid tegelasi ja eks ole siin ju alati suurepärane kliima mis meelitab, lisaks juba algselt rahvasuus kujunenud arvamus, et Key West on eksklusiivne suvituskoht. On teada, et Truman armastas siin „kalastamas“ käia, jättes oma pere Washingtoni. Tegelikult täitis tema aega Kuuba sigarid, alkohol ja kaardimäng. Kirjanik Hemingway armastas oma maja, mis asus kohe tuletorni kõrval sest kui ta kõrtsist koduteele asus, leidis ta selle alati üles. Maja kingiti muide Hemingway ja tema võluvale abikaasale pulmakingiks naise rikka onu poolt. Hemingway lasi maja õuele paigaldada basseini ning kuna hind oli niivõrd kõrge (võrdväärne täna 330 000 dollarit), pani Hemingway penni värskelt valatud betoonäärele, öeldes: saage ka minu viimane penn. See penn on siiani alles. Ja kui näed tänaval kuue või seitsmevarbalist kassi, siis tea, et selle kassi esivanem on Hemingway lemmikkass (esimene teadaolev kuuevarbaline kass Key Westis) kes vaatamata valitsuse keelule vabalt saarel ringi lippas. Tänaseks on loendatud 60 kassi….

Hemingway kodu 

Key Westis on kuiv ja märg aastaaeg. Novembrist aprillini on päiksepaisteline ja kuiv ning oktoobrini märg periood ehk päeval sajab ühe korra korralikult ning seejärel paistab päike mõnusalt järgmise vihmani. Tavaliselt on sellised vihmahood hommikuti. Key Westi  troopiline kliima tähendab seda, et pidevalt on ühtne temperatuur (madalaim temperatuur on mõõdetud 12. jaanuar 1886 ja 13. jaanuar 1981, kui oli kõigest 5 kraadi sooja) kuid harva tõuseb temperatuur  üle 35 kraadi sest kirdest tulev meretuul on alati jahutav.

Kuid märjal aastajal väga suur niiskus võib see-eest kaasa tuua orkaane, mis teinekord on olnud päris laastavad. Kuid tegelikult on saart  tabanud harva orkaanid. Kohalikud ütlevad, et 24.oktoober 2005 orkaan Wilma on olnud kõige hullem orkaan, mis on Key Westi läbi ajaloo tabanud (kui kõige rohkem saart laastanud orkaan). Kogu saare elanikkond evakueeriti ning tagasi tulles oli saar kaetud 6 jala sügavuse veega, 60% kodudest olid üleujutatud ja hävinenud olid enamus mahajäetud sõiduautod. Samuti oli hävinenud Key Westi akvaarium ning välibasseinis olnud haid pääsesid vabadusse.
Vabadusse pääsenud haid


Linna oluliseks vaatamisväärsusteks on samuti peatänav ise – Duvali tänav kus asuvad paljud kuulsad restoranid, baarid, poed. Ja Mallory väljak kus toimub igal õhtul aset päikeseloojangu tseremoonia. Rääkimata Sloppy Joe baarist (http://sloppyjoes.com), Nancy Forrester´s ehk 4000m2 suurune salaaed (http://nancyforrester.com/), Key West Butterfly and Nature Conservatory oma 460m2 klaasist kupliga kus liblikad elavad (http://www.keywestbutterfly.com) ja loomulikult igasugused üritused, mis aastaringselt toimuvad (http://www.fla-keys.com/calendarofevents/?dac=1).

Kui jalutad Key Westis, näed kindlasti vähemalt mõnda kukke ja kana, sekka tibusid. Ülbelt jalutavad nad autoteel või istuvad aial või tuterdavad kus neile meeldib. 2005 aastal oli linnas juba üle 2000 linnu, otsustati valitsuse poolt luua kuke-kanapüüdja ametikoht, mis paraku linnakodanike käest haledalt "peksa" sai. Kuid peale "linnugripi" ohtu, leebusid püsielanikud teadmisega, et kuked ja kanad viiakse lähedal olevasse "kinnisesse" parki aga endiselt on neid Key Westis vabalt liikumas. Tegelikult on kuked, kanad pärit ajast, kui Kuuba mehed kasvatasid võitluskukkesid ning Key Westis harrastati antud "spordiala" hommikust õhtuni. Valitsus keelustas kukkede võistlusturniirid ning omanikud lasid kuked vabadusse... paraku lasti vabadusse ka kanad ning tänaseks on nad metsistunud vabakäigu linnud (kuked on endiselt väga tigedad, ettevaatust!). Peale lindude ollakse palju rohkem hädas iguaanidega, kes toodi Floridasse immigrantide poolt lemmikloomadena kaasa. Soodne kliima on mõjunud neile hästi ning nõnda on neid näha tõesti palju. Key Westis on lubatud iguaane hävitada aga sa pead seda tegema "humaanselt".
Iguaanid  jäävad talveunne kui temperatuur langeb alla 9 kraadi ning ärkavad koheselt kui ümbrus soojemaks muutub. 13.jaanuaril 1981 kui Key Westis oli sooja vaid 5 kraadi ning puu otsast potsatasid alla liikumatud iguaanid - otsustas üks linnakodanik neid kokku korjata, et linnast neid kaugemale viia ning toppis hunnikutes iguaane oma sõiduautosse...... ja seda segadust kui iguaanid soojenesid autos
...




Key Westi juunikuu esimese nädala kohustuslik  7 päevane pidu








pühapäev, 16. veebruar 2014

"Seitsme miili sild", Florida

Seitsme miili sild


Henry Flagerit võib tänada selles eest, et ta mõtles suurelt. Ajal kui kogu saaretik oli pigem soostunud ja sääskede kasvulava, kollapalaviku ja piraatide lemmikpaik, nägi Flager siin troopilist puhkusepaika – kohta kus rikkad saaksid põgeneda külma talve eest ning kulutada raha tema suurepärastes hotellides. Sel ajal kui ei olnud ühtegi teed saartele, ei lasknud Flager sellest ennast segada.

Ei kujuta ettegi, mida võis 75 aastane Flager tegelikult mõelda: rajame raudtee, mis kulgeb Key Westini. Tee mis läbib 29 erinevat saart, 43 abajat, lahte, suudmeid ja kanaleid? Me ei ole võimelised seda tegema? Kuidas kujutada , et raudtee läheks 18 miili üle ookeani ja luua üks pikk sild, mis oleks 7 miili pikk? Kas see pole mitte käkitegu? Ja mis siis kui hävinevad lindude,kalade pesitsusalad või pole merikilpkonnadel sigimispaiku? Nad tulevad ju tagasi ja kui me oleme suutnud luua ühenduse Key Westiga saame avada kaubandustee Ladina-Ameerikaga. See oleks ju suurepärane!
Tema mõtet kutsuti projektiks „Flageri rumalus“ kuid tema hullusest sai üks suurimaid inseneritöid 20. sajandi alguses.

Ei ole kindel kas Henry ise ka sai aru, millise monumentaalskulptuuri ettevõtja temast kujunes. Ainuüksi esmalt tehti 26 erinevat uurimustööd, milleks kujunes lausa 2 aastat, et rajada teed läbi Evergladesi, rääkimata siis teostusest teha raudtee üle ookeani.

Raudtee ehituseks värvati rohkem kui 4000 meest , võeti abiks ka Itaalia ja Hispaania parimad ehitajad. Kõik ehitusmaterjalid ja toit tuli vedada mandrilt – tuhandeid tonne tsementi, miilide kaupa rauast kandetalasid, killustikku ja 4500000 gallonit värsket vett kuus. Asjad imporditi üle kogu maailma - kruus Chesapeakest, liiva Hudson Bayst, saematerjal ja teras Pittsburghist ja tsement Saksamaalt. 3 orkaani tabas ehituse käigus sillaehitus ja kokku jättis 200 töötajat siin oma elu. Kõige muljetavaldavam osa koosneb 546 betoonvundament koos muulidega merepõhjas (28 jalga allpool merepinda). Iga muul moodustab sellise koguse materjali, millega saaks täita 5 mastiga kuunari lastiruum.


Kindel on see, et see on maailma pikim sild ning lisaks ajastu millal ehitati –ajalooliselt märkimisväärne saavutus. Jaanuaris 1912 sõitis Flager ise esimesena rongiga Key Westi ning kogu linn tähistas sündmust 3 ööpäeva. Just siin kuulutas Henry: ma võin õnnelikult surra. Minu unistus on täitunud!

Flager ei sure ning raudteel vurasid rongid 23 aastat edasi-tagasi kuni Labor Day nimeline orkaan laastas ulatuslikult raudtee. Kuigi vajalikud parandustööd oleks saanud teha suhteliselt lihtsalt ja odavalt, oli Flageri raudtee peaaegu pankrotis -kasvanud oli üha suurenev populaarsus sõiduautode vastu. Tänaseks ainsad tõendid, et rong siin üldse sõitis, on hästi näha Bahia Honda kanali kohal.

Kui Flageri raudteesektor hävis, otsustas valitsus Key Westi lõpuks liita Florida Monroe maakonna hulka ning luua uus ühendus Key Westiga. Seda ei olnud kerge- tuli luua uus tee (osaliselt vanale raudteetammile), mis avati 1938. Kahjuks oli sõidutee vaevalt nii lai, et põhja- ja lõunasuunas liikuvad sõiduautod üksteisest ääri-veeri ohutult möödusid. Lisaks ehitati teele kõrged betoonist ääred, et üksteist riivates autod ookeani ei pudiseks.

Eriti hulluks kujunes olukord turismihooajal ja kui juhtus lagunema sõiduk või lõhkes rehv –istuti liiklusummikutes tunde. Ja kui kujutada ette 1960 aastat,  kui paluti orkaan Donna eest kiiresti evakueerida – mis toimus siis sillal?
Alates 1936 – 1954 oli Seitsme miili sillal teemaks, mis tõi sisse üle miljoni dollari igal aastal. Kuid aeg oli maanteed niivõrd halvendanud, et kogu sild oli muutunud ebastabiilseks, ehitati vana silla kõrvale täiesti uus sild, mis avati 1982 (vana oli selleks hetkeks juba ametlikult tegevuse lõpetanud). Uus sild on endiselt pikim betoonsild maailmas – 35862 jalga pikk (olles aga 6,79 miili lühem kui originaalsild). Kuid ometi on omamoodi ime katkematu telefoniliinide, veetorustike poolest , mis pealegi on ehitatud nii, et peaks taluma 200mph tuult (see on juba üsna võimas orkaan).

Vana sild, mida kunagi nimetati „ kaheksandaks maailmaimeks“ jäeti roostetama ning on üksindlane ja unustatud – vana jäänuk, mida kellelegi vaja enam pole ...

Võib-olla olete kuulnud linnalegendi, et sild löödi läikima ja parandati filmivõtete „True Lies“ jaoks , kuid tegelikult see ei ole tõsi. Vanasti asus katkise koha peal „kiik“ laevade läbilaskmise koht, mis eemaldati läbiroostetanud osade tõttu. Ainuke asi, mis James Cameroni filmis plahvatas oli stuudios ehitatud mudel, mis osavalt filmile juurde lisati. Kuid üldised sillavõtted toimusid uuel autoteel küll.

Vana tee on täna kalapüügi muul ning pakub jalutajatele mõnusat vaadet üle ookeani. Keskmine sillaosa on kättesaamatu kuhu pääsevad vaid merelinnud. On näha kuidas kõik mureneb, mõni puugi juba kasvab.

Just Pigeon Key juures teel kõndides mõtle, et kõnnid ajaloolisel teel sest peagi võib olla see kadunud...



Pigeon Key, Florida

Pigeon Key täna


Pigeon Keyst on võimatu mööda sõita, ta lihtsalt jääb silma. Peale selle, et ta silmapaistev ... on Pigeon Key ajalooliselt tähtis koht kogu Key saarestikus. 1905 - 1912 majutus sellel  pisikesel viie aakri suurusel saarel lausa 400 inimest, kes kõik olid tööl raudtee ehitusel, mis pidi lõpuks Key Westi Miamiga ühendama.

Täna asub Pigeon Key saarel mittetulunduslik organisatsioon - säilitab ja hoiab saarel asuvat ajaloolist 8 hoonet. Hooned on taastatud täpselt selliseks, nagu nad olid. Saar oli algselt tuntud kui Cayo Paloma (hispaania keeles otsetõlkes kui Pigeon Key)  ning saanud sellise nime suurte valgete kroontuvide karjade tõttu kes saarel armastasid elada ja sillaehitustöid segada.
Kui saarel elasid tolle aja kohta väga head sillaehitajad ning olid juba mitmeid „Seitsme miili“  sildu ehitanud – oli nende poolt ehitatud Knight Key ja Little Duck Key) vaheline sild kõige suurem ja muljetavaldavam, mida hakati nimetama kui 8. maailma imeks.
 Kõik hooned on värvitud originaalvärvi ehk kollaseks ning  tänaseks on sihtasutus viinud lõpule ka raudteemuuseumi. Siin asub kogu ajalugu, mis puudutab seitsme miili silla ehitust. Alates 2013 aastast on saarel kogu elektrisüsteem viidud päikeseenergiale. Väikestes külalistemajades on võimalik ööbida ning Pigeon Keyd saad külastada jalgsi või praamiga.

Ajalooline Pigeon Key

Pigeon Key kunagi ...

Tänane Pigeon Key


Bahia Honda State Park, Florida

Bahia Honda State Park

Ametlikuks pargiks sai Bahia Honda aastal 1961 ning hõlmab kogu Bahia Honda saare. Saare lääne osas asub muide üks sügavamaid looduslikke kanaleid kogu Florida Keys. Kogu saar on olnud läbi ajaloo asustamata ning on kuskil 524 aakrit suur (2,12 km2).  Vee-elu saare ümber on väga üllatavalt  rikkalik ning otse rannas on võimalik snorgeldades tutvuda erinevate kaladega, samuti barrakuuda ja raiga.




























Ainus teada olev loodusliku koloonia „Miami sinine“ liblikas avastati pargis 1999 ning neid võid kohata ka täna.  Tegelikult arvati, et see liblikas oli välja surnud peale orkaan Andrew 1992 (nende auks on siin loodud liblikate park). Samuti kasvavad siin mitmed haruldased ja ohustatud taimed (Florida hõbepalm, õlgpalm jm).
Kunagi läks raudtee läbi pargi (raudtee ehitus 1905-1912), mis paraku suures osas 1935 orkaanis hävis. Täna on alles vana silla osa, mis pakub head panoraamvaadet üle saare. 

Kokku 2,5 miili (kuskil 4 km) looduslik, valge liivaga rand hinnati 1992 kogu USA randadest esimese koha vääriliseks – parim ja populaarsem rand. Pargis saab mõnusalt teha 3,5 miilise (5,6 km) ringi jalgrattaga (või rulluisutades) , samuti võid laenutada süsta ja/või  snorgelamiseks mõeldud vahendeid . Park on avatud aastaringselt iga päev kella 8.00 ning on tõesti kõige lõunapoolseim riiklik park.

"Miami sinine" liblikas

Ajalooline Bahia Honda Key -

Ajalooline Bahia Honda Key

Tänane Bahia Honda State Park



laupäev, 15. veebruar 2014

Marathon, Florida

Marathon

















Marathon on suhteliselt uus linn ( linnaks nimetati 1.detsember 1999) ning nimi pärineb eelkõige Florida raudtee  töötajate suust, kes päevad- ööd püüdsid raudtee ehitusega ühele poole saada. Kuigi tempo oli  vägev, tundus töölistele,  et lõppu ei paisa ning kaebasid, et see ehitus kujuneb küll parajaks maratoniks.
Esimesena pandi  Marathoni nimi kohalikule raudteejaamale, hiljem siis kogu linnale.
Üks, mis on kindel, et Marathon ei ole linn kuhu sa esimesel silmapilgul öömaja soovid leida, kuid tõsiasi –just siin on kõige odavamad öömajad kogu „seitsme miili“ sildade piirkonnas. Mida lähemale Key Westile, seda pöörasemalt hinnad kerkivad. 

Meie pole kindlasti sedasorti pere, kes naudivad hotelli teenuseid ning seeläbi oleks vaja tasemel hotelli. Nõnda sattusime üsnagi suurde hotelli,  mille põhilisteks kundedeks olid jahtidega maabunud seltskonnad, kus öömaja tasu väga normaalne. Ning ühele perele kes armastab vahel ka ise süüa teha – igati asjalik. Kui satud kunagi külastama Marathonis Sombrero hotelli, siis varu veidi aega, et  harjuda, nagu vajad aega harjumiseks kogu Marathoni linnaga. Muide, Marathonis võid endale rentida ujuva maja või lausa omaette saare ...

Vaid 3 minutilise paadisõidu kaugusel asub privaatne saar, mida saad rentida. Kuuele inimesele üheks kuuks - maksab kuni 20 000 dollarit.

 Marathonis on olemas ka merikilpkonnade haigla ning suur delfiinikeskus kus saad delfiinidega sulistada. Samuti võid kandideerida merikilpkonnade inspektorametikohale, kes käib aprillist oktoobrini jälgimas, et turistid merikilpkonna munemist ei häiriks. Kas pole mitte armas töökoht? 
Jätame siinkohal kilpkonnad rahule ning Marathoni armastavad mõned kuulsamad tegelased kes lausa kinnisvara on siia muretsenud ehk Bruce Willis armastas siin puhata koos Demi Moorega. Ei tea kas peale lahutust müüdi maja maha või käib üks neist  tänagi oma uue kallimaga päikeseloojangut nautimas? 
Marathon on olnud koduks samuti Gary Burghoffile, Nick Carterile, Kenny G, Tony Bryantile, Max Yasgurile,  Stanley Switlikule kui ka  Clarence Clemonsile.  Me ei pane pahaks kui mõnda nime kuuled esimest korda ...

Marathon, delfiinikeskuse ees

Delfiinid Marathoni linnakeses

Ujuvad majapaadid

Marathoni ujuvad majad

Vaade Sombrero hotellist

Ehtne pesumaja USA moodi

pühapäev, 2. veebruar 2014

Everglades, Florida

 Everglades

 Everglades National Park loodi 1974, et kaitsta loodust ning vältida looduse hävimist ning on tunnistatud 48 osariigi kolmandaks rahvuspargiks (Yellowstone National park on teine, Death Valley rahvuspark esimene). Samuti Everglades kaitseb ja hoiab suurimat Pine Rocklandi kasvuala kogu maailmas.

Alpha Battery HM-69, Everglades




Everglades asub tänaseni üks paremini säilinud Florida „külma sõja“ jäänuseid. Ajalooline Nike Hercule raketiplats „Alpha Battery HM-69“ on täpselt samasugune nagu siis kui 1979 ametlikult lõpetati raketiplatsi kasutamine. Külastajad saavad giidiga raketiplatsile jalutada (detsember-aprill).






Kas tead:
1)      Evergladesis on kaks aastaaega – kuiv periood ja vihmaperiood,
2)      et alligaatori emme on valmis kaitsma oma pesa ja poegi kuni nende 2 aastaseks saamiseni. Kui jalutad Everglades, hoia silmad lahti! Alligaatori beebid tunned ära nende kollaste triipude järgi.
3)     Siin on kokku 27 liiki madusid kuid vaid neli on neist mürgised- lõgismadu, tõmmu lõgismadu, korallmadu ja veerästik.



4)      Kayaks ehk kanuu on üks suurepärasemaid võimalusi külastada Mangroovi tunneleid, särava Sawgrassi tiike või järve. Naudi kogemust, mida sa lihtsalt mujal ei saa.
5)      Tuhandete aastate jooksul on Everglades hästi kohanenud orkaanidega ning torme peetakse üheks oluliseks teguriks pikaajaliseks tervise saladuseks Everglades. Pole tormid nii pahad midagi.
6)      Everglades on koduks suurima mangroovimetsale kogu läänepoolkeral, samuti on Everglades oluline kasvuala paljudele mereliikidele.
7)      Ohustatud toonekured vajavad 440 £ kalu pesitsusperioodil, et end ja poegi toita. Everglades National Park on väga oluline kasvuala tibudele.
8)      Everglades National Park võõrustab ligi 15.000 õpilast igal aastal.
Everglades

Pea meeles Evergladesis olles:
1)      See, et saad loomi jälgida nende enda keskkonnas – on privileeg. Vastutasuks on sinu kohustus hoida loodust ja olla lugupidav eluslooduse ja nende elupaiga vastu.
2)      Anna loodusele ruumi. Binoklid võimaldavad loomi jälgida nii, et pole vaja loomale lähedale ronida.
3)      Õpi tundma hoiatusmärke. Need võivad teinekord olla küll arusaamatud (ehk mõni liigutus, ärritav lehvitamine, pinges lihased, jõllitamine, häälitsused) . Mõistes, et oled häirinud oma kohalolekuga – tagane ning kui loom/lind jätkab kummalist käitumis – on parem kui sa lahkud.
4)      Ole lugupidav pesade, pesitsusalade piirkonnas. Heatahtlikud kui pealetükkivad külastajad võivad panna vanemad põgenema, jättes pojad kaitseta.
3,5-aastane kroku

5)      Jäta üksikud pojad rahule. Tavaliselt ilmub tema ema,isa välja.
6)      Oma lemmikloomad hoia rihma otsad ning väga mitmetes kohtades ei ole  lubatud üldse oma lemmikloomaga ringi käia. Uuri enne järgi kui siia alligaatorite maailma koerakese kaasa võtad.
7)      Ära sööda loomi!
8)      Pea meeles – sina oled külaline.
9)      Jaga oma kogemusi ja austa teisi külastajaid.
10)   Evergladesis on rohkem kui 360 erinevat liiki linde. Jagatud on nad kolm eri rühma: veelinnud,röövlinnud ja maismaalinnud.
Evegladesi liiklusvahend


11)   Everglades on koht kus maa ja veepiir ähmastub, on selline elupaik eriti meeldiv kahepaiksetele.  Konnad ja kärnkonnad annavad endast märku eriti valju  ja rutiinse serenaadiga.
12)   Everglasesis on ligi 300 erinevat liiki kalu.
13)   Everglades on kurikuulus oma suurte sülemite sääskede poolest. Nende lakkamatu sumin on teinekord sama tüütu kui nende valusad hammustused.


14)   Evergladesis on  ligi 100 eriliiki liblikaid, millest mõnda liiki mujal maailmas ei leidu. Imelised mustrid, eredavärvilised tiivad on pilkupüüdvad.
15)   Üle 40 liigi imetajaid elab Everglades rahvuspargis. Vahel võib mangroovi võsastikus näha ka ilveseid.
16)  Vaid üht liiki jäneseid hüppab siin ringi. Need jänkud on kohanenud siinse märja maastikuga ning nad ujuvad suurepäraselt.Kõige rohkem on kährikuid ja opossumeid. Kuigi nad on kõigesööjad, eelistavad nad iga kell pista nahka kilpkonna munad. Opossum on ainuke kukkurloom Evergladesis.
17)   Hall rebane aga luusib puude otsas ehk on ainus rebane kes suudab ronida mööda puid. Samuti meeldib rebasele põõsad ning oma magamistoa teeb ta põõsaste juurestiku all olevatesse õõnsustesse.
Everglades City

18)   Ilusad läikivad pruunid loomad (opossum), keda hellitavalt kutsutakse „playboys“  matsutavad hea meelega kroku poegi.
19)   Riikliku kaitseall ja ohustatud liikidest elab lausa 15 liiki just Everglades National Pargis.
20)   Lõuna Floridas elab vähem kui 100 Florida panteri.
21)   Paljud  väidavad et Manatee (lamantiin) on nii kole, et seda nägu saab armastada vaid tema ema.Lamantiin ei pruugi küll iludusvõistlustel võita, on nad turistide hulgas aga väga populaarsed.
Everglades city seafood restoran

22)   Evergladesis kasvab „Sõduripuu“. Nime on see puu saanud eelkõige oma „vilja“ tõttu, mis näevad välja  ja on samasuured nagu pipraterad. Küpseks saanud puuviljad plahvatavad ning „tulistavad“ seemned mitme jala kaugusele. Väikesed plahvatused kostuvad nagu püssipaugud, sellest ka puule omistatud nimi.
23)   Evergladesis kasvab ka must Mangroov. Oluline puu oli ta eelkõige esmaasutajatele sest just must mangroov tekitas  paksu suitsu kui lõkkesse visata ning oli suurepärane sääsetõrjevahend.
24)   Cockspu – tuntud ka kui kuradi küünis on ronitaim, mis suudab kasvada korraliku puu kõrguseks. Seemned ja istikud kasvavad vaid päikesevalguses ning selleks peab taim suutma kasvada nii piisavalt kõrgele, et päikesepaistet püüda. Nii see ronitaim klammerdub teiste külge ja moodustab omamoodi baldahiini.


25)   Manchineel on kõige mürgisemaid puid maailmas, ainuüksi vihmase ilmal selle puu all seistes võid saada põletuse. Lõkkesse visatuna tekkinud toss silma sattudes võib põhjustada pimedaks jäämist . Hispaania keelest manzailla  de ka muerte tähendab tõlkes „väikese õuna surm“ ning Manchineel on väga suur sarnasus õunapuuga.Isegi õunad on samasugused.
26)  Üks Everglades puudest kasvad teiste puude peal, esialgu ajades oma juured veidra juurestikuna  ning lämmatades, et ise kasvada suureks. Kägistaja viigipuu  on väga dekoratiivne ja võib kasvada väga kiiresti ja kõrgele.

Everglades City

27)   Küpress viskab oma lehed talvel maha ning esmakordselt neid puid nähes võib tunduda, et tegemist on surnud puudega. Küpressid elavad päris kaua ning Evergladesis kasvab maailma vanim küpress.
28)   Mangroovi juurestik on see, mis pakub tuge ja stabiilsust. Everglades Natsional Park on  suurima  manrgoovimetsa kodu läänepoolkeral.
29)   Evergladesi kõrgeim puu on Mastic, ulatudes 100 jala kõrgusele ning tema õied on juustulõhnaga.
30)   Krugiodendron ferreum on raskeim puu kogu USAs . Vette sattudes ta vajub vee alla ning tegemist on väga kõva puiduga.
Mangroovisalu

31)   Evergladesis kasvab Jamaica koerapuu on väga ebameeldiva lõhnaga. Indiaanlased viskasid puust jahvatatud pulbrit vette ning tänu sellele said nad kergemini kalu kätte. Nii on Evergladesis kutsutud seda puud ka kalamürgi puuks.
32)   Evergladesis kasvab ka „autogramm“ puu. Kui lehele kirjutad küünega, säilib see loetavana veel mitmeid aastaid. Hästi palju kasvatatakse seda nüüd ka  kodudes, eelkõige oma imeliste valgete õite tõttu.
33)   Kuigiarvatakse, et Everglades on soo, on tegemist tegelikult jõega, mis voolab edelasse väga aeglase kiirusega (umbes veerand miili päevas).


Everglades öömaja The Captain's Table Lodge & Villas ehk ainus võimalus ööbimiseks. Päris nii see pole - tegelikult on üks võimalus öömaja leida veel. Seega kogu Everglades City peale ongi kaks majutuspakkujat . Kui meie Evergladesis viibisime olid õhtuks  mõlemad väljamüüdud  - seega siin ei tasu valima hakata vaid võta vaba tuba, muidu hiljem magad koos krokudega õues või oled sunnitud lihtsalt paari tunni pikkuse teekonna linna ettevõtma.
The Captains öömaja on äärmiselt lihtne, kuid lausa kahe rõduga. Miks kaks – eks selleks tuleb ise kohale tulla ja mõista mis otstarve võib kahel järjestikusel rõdul küll olla. Häiris vaid tõsiasi, et hommikul avastasin kohutavalt palju pisikesi musti sipelgaid meie hommikusööki järamas. Ise olin süüdi, jätsin toidu rõdule.
Chokoloskee pood (1906), mis oli aktiivne kuni 1982. Peale sulgemist jäi kau 90% poodi alles. Täna on poest saanud muuseum ning kõik on täpselt samasugune nagu siis kui pood oma tegevuse lõpetas. 

Miccosukee politsei, Everglades